Diehtojuohkin Rihkusoaffarii

Dutnje gii leat šaddan gierdat rihkkosa

Jus leat šaddan gierdat rihkkosa dus soaitá leahkit riekti buhtadussii. Gávdnojit golbma sierralágán buhtadusa: vahátbuhtadus rihkusdahkkis, dáhkádusbuhtadus ja rihkusvahátbuhtadus stáhtas. Vaikko  rihkusdahkki lea dovdameahttun dus soaitá leahkit riekti dáhkádusbuhtadussii ja rihkusvahátbuhtadussii.

Vahátbuhtadus ja dáhkádusbuhtadus

Duopmostuollu dat mearrida man olu rihkusdahkki galgá máksit vahátbuhtadusa jus šaddá gearretášši dan rihkkosis maid leat šaddan gierdat.Don sáhtát jorgasit kruvdnaváldi beallái vai oaččut veahki gáibidit vahátbuhtadusa. Lea maid vejolašvuohta oažžut buhtadusa  omd. ruovttudáhkádusa bakte dehe iežat ámmátsearvvi dehe bargoaddi dáhkádusa bakte.

Rihkusvahátbuhtadus

Dus soaitá leat riekti stáhta rihkusvahátbuhtadussii jus it oaččo olles buhtadusa rihkusdahkkis dehe dáhkádusa bakte. Vai dus lea riekti rihkusvahátbuhtadusa oažžumii fertet ilmmuhan rihkkosa poliisii. Jus rihkusdahkki lea dovdameahttun ferte gávdnot dutkan dehe ovdadutkan, mii čájeha ahte leat gierdan rihkkosa. Jus poliisa diehtá gii lea rihkusdahkki ferte eanas dáhpáhusas gávdnot celkojuvvon duopmu vai don sáhtát oažžut rihkusvahátbuhtadusa.

Rihkusvahátbuhtadus guoská rihkkosa mii lea dáhpáhuvvan Ruoŧas. Dus soaitá leat riekti buhtadussii beroškeahttá orutgo Ruoŧas dehe omd. leat dáppe beare gaskaboddosaččat turistan dehe studeantan. Jus orut Ruoŧas dus soaitá leat riekti rihkusvahátbuhtadussii vaikko leat šaddan gierdat rihkkosa olgoriikkas.

Mas sáhtán oažžut rihkusvahátbuhtadusa?

Don sáhtát omd. oažžut buhtadusa:

  • du persovnnalaš oppalašvuođa duođalaš loavkideamis omd.jus leat šaddan gierdat illasteami, lágahis uhkideami,ráfehuhttima, seksuálarihkkosa ja rievideami.
  • omd. doavtterdikšun-, dálkkas- ja ságastanterapiijagoluid.
  • dienasmassimis
  • bákčasis ja várkkas, omd.vásáhusaid bákčasis ja miellavearránusas skibasvuođaáigge
  • bistevaš vigiin, omd. árbbiin, hedjonan oainnus dehe gulus
  • billohuvvan biktasiin ja čalbmelásiin dehe sullasaš diŋggain , mat dus ledje nalde go don loavkkohuvvot

Spiehkastatdáhpáhusas sáhtát oažžut buhtadusa omd.billistuvvon dehe suoláduvvon diŋggain ja ruđas maid soamis lea fillen dus.

Mot ozan rihkusvahátbuhtadusa?

Don ozat rihkusvahátbuhtadusa Rihkusoaffareiseválddis deavdimiin sierra skovi dehe dahkamiin vebbaohcamuša. Don fertet sáddet ohcamuša Rihkusoaffareiseváldái golmma jagi siste go rihkus dahkkui, ovdadutkan heaittihuvvui dehe duopmu riektegeavvama maŋŋel ii sáhte váidaluvvot. Mánná gii lea šaddan gierdat rihkkosa sáhttá álot ohcat rihkusvahátbuhtadusa gitta iežas 21- jagibeaivái.

Váldde aktavuođa Rihkusoaffareiseválddiin telefovdnanummirii 090–70 82 00 jus háliidat diehtit eanet rihkusvahátbuhtadusas ja mot don ozat. Don sáhtát maid jorgasit Rihkusoaffarfáktii, nissonfáktii dehe juoga eará ideála organisašuvdnii ohcanveahki oažžumii.

Gos oaččun doarjaga ja veahki?

Gávdnojit sierra eiseválddit ja organisašuvnnat mat sáhttet addit veahki ja doarjaga. Poliisa ja nalaguoddi galget juohkit dieđu Rihkusoaffara rivttiin ja veahkehit du gáibidit vahátbuhtadusa. Gieldda sosiálabálvalusas lea vástu vai don gii leat šaddan gierdat rihkkosa ja du oapmahaččat ožžot doarjaga ja veahki. Don sáhtát maid váldit aktavuođa dearvvasvuođa – ja buohccedivššuin dehe soames ideála organisašuvnnain mii bargá doarjagiin rihkusoaffarii.